Teie ostukorv on tühi.
Arbuus "Podarok Solntsa"
Arbuus "Päikese Kingitus".
Väga varajane sort. Tärkamisest küpsuseni 68-73 päeva.
Lühiväädiline, kompaktne taim, kuldkollase õhukese koorega, siledad, ümarad viljad kaaluvad 3,5-4,5 kg. Tugevasti lõhestunud kollaste laikudega rohelised lehed. Erepunane, õrn, väga maitsev ja magus (kuni 11% suhkrut) viljaliha. Väheseemneline. Sooja- ja valguslembene. Võib kasvatada ka avamaa tingimustes. Eelistab kobestatud, hästi väetatud mulda. Väärtus - varajane, suurepärased maitseomadused, haiguskindlus.
* Melon ja arbuus – lähimad tavaliste köögiviljakultuuride: kurk, kabatšok, patisson sugulased. Ja kindlasti pole sugulased vaesed, vaid helded lõunamaa külalised.
Umbes 10 % suhkruid sisaldavad need suured marjasarnased kõrvitsalised. Arbuusis on suhkur esindatud enamuses fruktoosina, aga melonis sahharoosina. Aga suhkru suur kogus ei ole kaheldav, tasub vaid proovida punaka arbuusi mahlakat viljaliha või õrna, suus sulavat melonit. Väärtuslikud orgaanilised happed: sidrun-, õun-, merevaikhape sisalduvad nii arbuusis kui melonis.
Arbuusis on veel nikotiinhape (asendamatu P vitamiin), karotiin, pektiinained, tselluloos.
Arbuus paistab silma ka kõrge B9 sisaldusega. Palju on melonis rauda (2 korda rohkem kui kanalihas), tänu millele on ta väga kasulik verevaeguse puhul. Arbuusi ja meloni viljad sisaldavad kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi, väävli, fosfori, vase, koobalti jt. ainete mineraalsooli, mis on küll väikestes kogustes, kuid väga vajalikud inimese normaalseks elutegevuseks. Valgud, mida on ka viljades väikestes kogustes, on asendamatute aminohapete esindajad. Niisiis- arbuus ja melon ei ole mitte ainult magus vesi, vaid kasulike ainete ladu.
Järgides rida teatud tingimusi on võimalik kasvatada neid kultuure isegi Siberis!
Tutvume mõningate kasvatamise iseärasustega.
Siin on mõned reeglid- õige sordivalik. Melon ja arbuus on soojalembesed kultuurid. Sorte, mis võiksid kasvada karmides tingimustes ilma katteta, pole veel seni välja mõeldud ja kui kuskil midagi ongi, siis pole need laialt levinud. Seepärast proovige valida sort, mis on varajane, suhteliselt kindel temperatuurilanguste suhtes.
Seemnete ettevalmistus: tuntud võtted külvieelseks töötlemiseks nagu soojendamine, idandamine, toitelementidega rikastamine, karastamine on väga efektiivsed ja soodustavad arbuusi ja meloniseemnete kiiret idanemist, taimede vastupidavust ebasoodsatele faktoritele, saagi suurenemist.
Tänu ettekasvatusele arbuus ja melon valmivad 10-20 päeva varem kui seemnete otsekülvi puhul lavasse. Istikuid kasvatatakse nagu kurgi puhul pottides või turbakuubikutes 1 kuu.
Nädal enne väljaistutamist karastatakse. Värske orgaanilise ainega täidetud peenrad annavad juuresüsteemile, mis on tundlikum külmade suhtes kui maapealne osa, täiendavat soojust.
Multšimine turba ja kõdusõnnikuga, see on võte, mis mitte ainult takistab mullakooriku teket, vaid ka parandab temperatuurireþiimi. Multši asemel sobib hästi must kattekangas.
Kui katta sellega soojad peenrad, siis temperatuur juurte piirkonnas tõuseb veelgi mõne kraadi võrra tänu pealispinna soojendamisele päikesega.
Ajutised kilekatted: tavalistes karkassi ja kilega lavades (nagu kurgi kasvatamisel) hoitakse taimi kuni pidevate soojade ilmadeni. Seejärel kile eemaldatakse ja arbuusidel ja melonitel võimaldatakse kasvada vabas õhus, kuna nad vajavad otsest päikesevalgust ja tolmendamist putukate poolt. Ebasoodsa ilma puhul jäetakse kate öösiti peale kogu kasvuperioodiks. Traditsiooniline kile koos kaasaegse kattematerjaliga annab hea tulemuse. Kuidas kasutada musta kattematerjali, käsitleti eespool, aga valget (paksus valida kohapealsetest kliimatingimustest lähtuvalt) kasutatakse täiendavaks taimede soojustamiseks jaheda ilma puhul. Taimede kasvatamisel katete all ärge unustage, et arbuus ja melon vajavad kunstlikku tolmeldamist.
Väga varajane sort. Tärkamisest küpsuseni 68-73 päeva.
Lühiväädiline, kompaktne taim, kuldkollase õhukese koorega, siledad, ümarad viljad kaaluvad 3,5-4,5 kg. Tugevasti lõhestunud kollaste laikudega rohelised lehed. Erepunane, õrn, väga maitsev ja magus (kuni 11% suhkrut) viljaliha. Väheseemneline. Sooja- ja valguslembene. Võib kasvatada ka avamaa tingimustes. Eelistab kobestatud, hästi väetatud mulda. Väärtus - varajane, suurepärased maitseomadused, haiguskindlus.
* Melon ja arbuus – lähimad tavaliste köögiviljakultuuride: kurk, kabatšok, patisson sugulased. Ja kindlasti pole sugulased vaesed, vaid helded lõunamaa külalised.
Umbes 10 % suhkruid sisaldavad need suured marjasarnased kõrvitsalised. Arbuusis on suhkur esindatud enamuses fruktoosina, aga melonis sahharoosina. Aga suhkru suur kogus ei ole kaheldav, tasub vaid proovida punaka arbuusi mahlakat viljaliha või õrna, suus sulavat melonit. Väärtuslikud orgaanilised happed: sidrun-, õun-, merevaikhape sisalduvad nii arbuusis kui melonis.
Arbuusis on veel nikotiinhape (asendamatu P vitamiin), karotiin, pektiinained, tselluloos.
Arbuus paistab silma ka kõrge B9 sisaldusega. Palju on melonis rauda (2 korda rohkem kui kanalihas), tänu millele on ta väga kasulik verevaeguse puhul. Arbuusi ja meloni viljad sisaldavad kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi, väävli, fosfori, vase, koobalti jt. ainete mineraalsooli, mis on küll väikestes kogustes, kuid väga vajalikud inimese normaalseks elutegevuseks. Valgud, mida on ka viljades väikestes kogustes, on asendamatute aminohapete esindajad. Niisiis- arbuus ja melon ei ole mitte ainult magus vesi, vaid kasulike ainete ladu.
Järgides rida teatud tingimusi on võimalik kasvatada neid kultuure isegi Siberis!
Tutvume mõningate kasvatamise iseärasustega.
Siin on mõned reeglid- õige sordivalik. Melon ja arbuus on soojalembesed kultuurid. Sorte, mis võiksid kasvada karmides tingimustes ilma katteta, pole veel seni välja mõeldud ja kui kuskil midagi ongi, siis pole need laialt levinud. Seepärast proovige valida sort, mis on varajane, suhteliselt kindel temperatuurilanguste suhtes.
Seemnete ettevalmistus: tuntud võtted külvieelseks töötlemiseks nagu soojendamine, idandamine, toitelementidega rikastamine, karastamine on väga efektiivsed ja soodustavad arbuusi ja meloniseemnete kiiret idanemist, taimede vastupidavust ebasoodsatele faktoritele, saagi suurenemist.
Tänu ettekasvatusele arbuus ja melon valmivad 10-20 päeva varem kui seemnete otsekülvi puhul lavasse. Istikuid kasvatatakse nagu kurgi puhul pottides või turbakuubikutes 1 kuu.
Nädal enne väljaistutamist karastatakse. Värske orgaanilise ainega täidetud peenrad annavad juuresüsteemile, mis on tundlikum külmade suhtes kui maapealne osa, täiendavat soojust.
Multšimine turba ja kõdusõnnikuga, see on võte, mis mitte ainult takistab mullakooriku teket, vaid ka parandab temperatuurireþiimi. Multši asemel sobib hästi must kattekangas.
Kui katta sellega soojad peenrad, siis temperatuur juurte piirkonnas tõuseb veelgi mõne kraadi võrra tänu pealispinna soojendamisele päikesega.
Ajutised kilekatted: tavalistes karkassi ja kilega lavades (nagu kurgi kasvatamisel) hoitakse taimi kuni pidevate soojade ilmadeni. Seejärel kile eemaldatakse ja arbuusidel ja melonitel võimaldatakse kasvada vabas õhus, kuna nad vajavad otsest päikesevalgust ja tolmendamist putukate poolt. Ebasoodsa ilma puhul jäetakse kate öösiti peale kogu kasvuperioodiks. Traditsiooniline kile koos kaasaegse kattematerjaliga annab hea tulemuse. Kuidas kasutada musta kattematerjali, käsitleti eespool, aga valget (paksus valida kohapealsetest kliimatingimustest lähtuvalt) kasutatakse täiendavaks taimede soojustamiseks jaheda ilma puhul. Taimede kasvatamisel katete all ärge unustage, et arbuus ja melon vajavad kunstlikku tolmeldamist.
Eng.: Watermelon. Suom.: VESIMELONI. Sven.: Vattenmelon. Bot.: Citrullus lanatus L.
